(soundtrack on siin)
sügavalt jaanuarikuine nädalavahetus sai veedetud väga sotsiaalselt. laupäeval külastasime meest, kes lahkus peale abielu purunemist 4-6 aasta eest (tal endal ka ei tulnud meelde) norrast ja peale elamist inglismaal ja hollandis jôudis ringiga norrasse tagasi. ta on inglane, kes läbi ime sai endale siia juba hollandis elades töökoha ja üürib nüüd vanalinnas 9 K eest kus korterit, kus pole külmkappigi, pliidist ja pesumasinast rääkimata ( need kolm kodumasinat vôib panna suvalisse järjekorda, ikka on suht äärmuslik olukord). Igatahes on ta tagasi, vôttis nädalavahetuseks oma tütred enda juurde ja kostitas meid krôpsde ja hotdogidega, mida sai soojendatud toki otsas kamina kohal. ka nii vôib. sain teada, et inglased ei käi enam "english night" üritustel, sest seal annavad tooni sinikraedest ameeriklased, et inglased on liiga "talkactive" pôhjamaiselt sissepoole keeratud norrakate jaoks, kes arvavad, et ju neilt midagi tahetakse kui nende vastu liiga sôbralikud ollakse. ôhtu lôppes meeleolkalt ta tütardele voodit kokku pannes.
Täna käsime Brita juures Marteni salli ära toomas, mis oli seal uusaastaôhtust saadik. Brita tütar oli vahvleid küpsetanud, Brita tegi ka leiba, pärmi, mitte juuretisega. Taas inspireerusin, peaks ikka ise ka ükskord kätte vôtma. Ta soovitas ka head jahusegu, vaid 20 krooni kilon pakk. peaksin juba siinsete hindadega harjunud olema aga ika fantaseerin sellest, kuidas ma Eestist veebruaris autotäie (nii palju kui kelkudest-suuskadest ruumi üle jääb) toitu kaasa vôtan. Ja juuretist küsin kellegi käest ka.
Tegelikult oli tänase päeva peasündmus ameerika fotograafi Duane Michals'i näitus Hortenis, väikeses linnas kus asub väga vahva fotomuuseum. Mulle meeldib, kuidas see mees paneb kokku lood ja pildid, mis saavad hoopis laiema tähenduse. Nagu alati - pildi allkiri tema puhul küll pildilalune lugu) räägib sama palju kui pilt ise. Mulle meeldivad sellised nädalavahetused. Inimesi. Elamusi. Neid ma hingan.
