ma olen tänulik kôigi nende aegade eest, mil ma olen olnud oluline osa kellegi maailmast, hoolimata sellest, et need ajad on olnud oma lôpuga.
täna aasta tagasi olin ma esimest korda lörtsisel esmaspäevasel ôhtul tønsbergis. tore oli istuda täna sama laua taga linna popimas pubis Havariet'is (laevavrakk tôlkes).
Alustasin täna oma ôpetajakarjääri. Järjekrodne käik, millest ma poleks unistadagi osanud. Juba kevadel ütles mu norra keele ôpetaja, et pôhimôtteliselt saan ma olla Norras oma lastele ôpetajaks. Kuna terves linnas ûhtegi teist eestlast ei leidu, hakkasingi siis ise oma lapsi teisipäeviti koolis aitama. Mu norra keel on ideaalsest kaugel aga kui minu lapsed on ainsad, kellel teisipäeviti pole kôrval nende keele oskajat, on see pisut ebavôrdne. Nüüd ongi siis nii, et ma räägin pool päeva norra keelt, aitan lastel ôppida ja mulle makstakse ka veel selle eest. imeline.
