ma meeldin norra keelele üha rohkem, saame järjest paremini läbi ja ma môistan teda üha rohkem. teisipäeval koolis pidas¨väga pôriseva r-ga naine abiôpetajatele loengu, puhtas berrrrgeni dialektis. ma olin rôngas, sest ma sain pea igast sônast aru. uus tase. nüüd julgen ma kuhugi kooli (täpsemalt oma unistuste kooli) kandideerida, sest tean, et saan aru, mida ôpetaja räägib.
ja siis ajalehed. üks minu postiljoni töö eeliseid on see, et kui pakkijad on lehed loendanud ôigesti, jääb mul autosse igal hommikul peale tuuri lôppu üks Aftenposten ja vähemalt üks Tønsberg Blad (tavaliselt on need küll nii kortsu pakitud, et just selle pärast olen need endale jätnud). Ja ma loen väemalt paar artiklit sônaraamatu abiga ja kirjutan vôôrad sônad välja, seda juba kuu aega. aitab. tohutult. aga norra keel on endiselt kole keel, eriti lääne ja lôuna pool, pôhjapoolsed dialektid on nagu räägiksid inimesed norra keelt soome aksendiga. siinne kant on oslo kônekeele môju all, st et siin räägivad inimest sellist norra keelt nagu uudistes loetakse, üsna kergesti tabatav. p.s mulle see kole keel meeldib.
