praegu on konkurentsitult kôige ilusam aeg. need lôhnad, eriti peale vihma. mu aed näeb aiam välja kui eales varem. eestist sügisel ostetud tulbid ôitsevad maja ees, majatagune kalju külg on peaaegu korrastatud. aitäh ema nôu ja tegemise eest! pisikesele peenraribale külvatud salat, porgand, till, redised ja herned on tärganud. kui terrass sel nädalal värvitud (tagasihoidilikud 150 ruutmeetrit) panen oma vahemereliku potitaimede kogu ka päikeselôôska maja seina äärde tagasi.
ema külaskäigu ajal ôitsesid veel forsüütiad ja kirsid, nüüd on need läinud. ema ka. aga ta jäi väga rahule ja nägi ka siinse 17. mai ära. vahemärkusena olgu oldud, et lapsed said tôelise norra 17. mai koos hulga jäätise, linna ja kohaliku laste rongkäigu kohustusliku lipulehvitamisega ja mängude ja tralliga kooliôuel. tegin pilti ka aga kuna arvuti on omadega teispoolsuses ja erinevalt eestist ei ole mul siin ühtegi tuttavat itimeest, siis ma ei teagi, mis sellega saab.
tubli lillekasvataja, kes mustamäekorteris suutis ikka päris mitmesaja krooni eest niiskuslembelisi ja teiste "puuetega" taimi välja suretada, suutis orhideel teise ôievarre välja meelitada. ostsin ta oktoobris ühe ôitsva varrega. esimesena tärganud varrel on juba täitsa ôiepungade moodi asjad peal, ehk paari nädala pärast ... väikesed rôômud.
