Igatahes valmistun moraalselt. Ilusad riided peab selga panema (teksad on sel päeval no-no kuubis), akud on laetud, et kaameraga ronkäigus marssivatest lastest pilti teha. Koogiretsepti pean veel välja valima ühise peo jaoks kooli hoovil pärast.
Eelmisel aastal Tallinna Raekojaplatsil Norra rahvuspäeva tähistades ütlesin lastele, et see järgmine aasta saate teie rongkäigus kôndida. See on nüüd käes. Minu jaoks teine 17. mai Norras. Väga erinev esimesest. Isiklikum ja uhkem. Sel aastal ei pane ma seda rosetti, mis siin pildil, rinda vaid selleks, et massi sulanduda, vaid kui tôeline piduline. Ma elan siin, mu lapsed käivad rongkäigus, ma kuulun siia.
