taas olen lastega juulis norras. kogemata sattus kodus asju pakkides pihku kristiansandi loomaaia pilet eelmisest aastast. käisime seal 07.07. sel aastal sõitsin samal kuupäeval täistuubitud autos oma kõige kallimatega rootsi laevale.
sõit kestis kokku üheksa tundi. oma kakskümmend minuti kulus sadama territooriumilt väljasaamisele. politsei pidas mind sadamas kinni ja pani puhuma ning kontrollis laste turvavööde kinniolekut. kuna piirdusin eelmisel õhtul vaid ühe rummikoolaga, siis ma isegi ei pabistanud mitte puhudes. teel läbi rootsi saime vihmasadu ja päikesest, 23 kraadi sooja ja 14 kraadi ... vähem sooja. see teekond oli vajalik ka selleks, et aru saada, kui palju ilusam maa on norra võrreledes rootsiga. sealne maastik on ikka üsna tasane, inimtühjem, majad ja aiad pole nii korda tehtud kui siin. norra piiri ületades oli kojujõudmise tunne. nagu tellitult tuli sel hetkel ka päike taas välja ja kuldas vihmaniiske metsa üle. ilus. norra raadiojaamad kostusid juba 150 kilomeetrit enne piiri ära. Mossist tulime Hortenisse praamiga, lapsed said praamijärjekorras oodates oma esimesed norra jäätised sel aastal. selleks ajaks oli tunne, et oleme kohal, teisel pool Oslo fjordi oli veel 15 km sôitu, olin nii väsinud,et ei märganud tasulsit sissesôitu Tønsbergi ja ootan nüüd trahvkviitungit :)Brtish Invasion ehk Sid ja Susan aitasid autotäis asju sisse tuua. Lapsed vaatasid oma uued rattad üle, mille ostuks R vanemad raha andsid (liigutus, mis teadasaamise hetkel ahhetama vôttis - neil pole ju mitte mingit kohustust selleks ja nad läksid tagasi Inglismaale samal päeval kui mina lastega Eestist tulema hakkasin). Igahtahes märkis S juba järgmisel päeval, et lapsed tunnevada end nagu kodus. Imeline vôime vôta asju loomulikuna
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar