Neljapäeva veetsime maailma ilusaima nimega kohas, mis hääldatakse täpselt nii: böö. Bøs asub Skandinaavia suurim veepark, vabas õhus, ilusti noorde männimetsa ära mahutatud. Kodukas on neil selline. Sinna jõudes oli taevas tinakarva hall, nii et päaevitusriiete väael oli isegi pisut jahedavõitu. Lastele see muidugi mõju ei avaldanud, vaid nemad alustasid lustimist täiega. fotokat ja kotte valvates tegelesin mina inimvaatlusega sel ajal kui põnnid R-ga järjekordades seisid, et kusagilt märjast kohast jälle alla lasta. Lihtsad järeldused olid: norra naised on enamjaolt paksud - veepargis seda riietega ära ei varja. järeldus kaks, seotud esimesega - norra mehed armastavad aasia naisi. nägin vähemalt viite perekonda, kus ilusad tõmmud lapsed hoidsid käeset kinni norrakast isal ja väikesel saledal asiaadist (tailannast?) emal.
Päeva suurim üllatus oli kui Maria võitis täpsusmängus, suurima auhinna - endakõrguse elevandi, mida ta uhkelt terve päaeva veepargis kaasas tassis, saades nii täiskasvanute kui laste tähelepanu osaliseks. See oli tema elus esimene kord, kui ta nii suure auhinna võitis. Oi, nad olid mõlemad Marteniga õnnelikud. Elevant sai kodus päikeseprillid ette ja klapid pähe ja istub nüüd toanurgas, õnnelik nägu ees.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar