chill ja grill ja rock'n'roll. kui mu esimene n¨dalavahetus möödus saari avastades, siis see nädalavahetus on läinud väga seltskondlikult. Reede ôhtul käisime külas Antheal. Tee sinna oli lihtne, mônedsajad meetrid ratastega, minut tillukesel kollsel praamil, mis "maismaad" saarega ühendab. Kui praamijuht näeb, et keegi rattur vöi jalakïa ¨le thab tulla, tuleb ta minutiga teiselt kaldalt kohale. ja siis veel mônedsajadmeetrit ratastel. ülesmäge, peamiselt käekôrval. Saare kôrgeimas osas Anthea elabki, imelise panoraamvaatega üle Oslo fjordi. Nafu arvata on, on uusaasta ja 17 mai pidustuste ajal tema jures alati palju rahvast ilutulestikku vaatamas, isegi kutsuda pole vaja. Anthea on küproslasest isa ja norrakast ema järeltulija, keslapsepôlves elas Londonis, kuid enams elust siski Norras. Tema maja näeb välja nagu bullerby lasteste raamatust maha ehitatud, ainult selle vahega, et ehitusaasta on 2001. Inimesed siin kaasaeset arhitekturi millekski ei pea ja ued majad on vanadega esmapilgul ¨ravahetamiseni sarnased.
Kuna praam löpetab liiklemise ebaïglaselt vara, juba 10 öhtul, tulime tagasi mööda sildu ja läbi Tønsbergi, "vaid" tunnikese. Linnulennult jääb maja nii kilomeetri kaugusele kui sedagi.
Vahetult enne ANthea juurde minekut helistas meile Ian, keda kïk Johniks kutsuvad ja kutsus meid oma sünnipäevale järgmisel päeval. Sünnipäevaseltskond oli eriti rahvusvaheline - neljanidku neist moodustasi taiIda-Euroopa esindajana mina. eestlastel pole môtetki end hellitada lootusega, et meid kellegi teisena vôetakse. isaks Norras elav austraallane Chris, kelelga öhtu jooksul vennastsusime. Palju tai toitu ja pisut kummaline tunne päev hiljem k^hus. Elabuinternatsionaalsus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar