... ei hakka ju kirjutama, et kargab näkku. Aga igatahes mu eks (jah, siin on mingi väike ôrnuse varjund veel olemas) saab isaks. Mul on hea meel ta pärast, ta on alati seda soovinud. Ka neli aastat tagasi kui meie kokku saime.
Miks ôrnusevarjundiga: ilma temata poleks ma Norras, ta pani mind tundma kuningannana, et siis mutta paisata. Viisakalt kusjuures. Ja ta oli pisut igav. Mulle meeldivad kiiksuga inimesed. Ma olen parima inimesega minu elus koos ja igatsen teda täna ôhtul, sest mina olen kodus ja tema reisil töökaaslastega.
Aga mina emaks ei saa enam. Sellepärast torgibki. Ja selle tsiki sünniaasta on sama mis mul, kuigi ta vanem välja näeb. Ônne neile
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar