siin vôtab tôesti köik hullult aega. näiteks pangakonto avamine on tehtud nii keeruliseks, et ... ei, ma ei kaalu varianti, et mu tööandja mulle eesti kontole maksaks aga peaaegu tundub see juba hea ideena peale kôike seda jama. käisin pangas, seal öeldi, et kliendiks registreerida saab end internetis. registreerisin. siis sain e-kirja, et lähipäevil saan teate selle kohta, et nüüd vôid minna panka ja enda isikuttôendavat dokumenti näidata ja siis läheb veel kuni 10 päeva ja siis saadetakse internetipangakoodid ja kaardid postiga koju ...... viis tööpäeva hiljem ei ole ma saanud teadet ei kirja- ega arvuti postkasti, et mine ja tôesta,et oled see, kellena end näidata tahad. helistasin panka. sealt öeldi, et uurime ja helistame tagasi. samal päeval ei helistatud ....
aaaaargggghhhh.
minu soov kohalikku aianduskooli koos 18-aastase (ja mône hullu "vanuriga" nagu mina) vôib sôita ise aia taha kui homme mulle *bling* "tagasi helistatakse" ja teatatakse, kas ma pääsen 6000 nokise aastamaksuga (tegu on erakooliga) vôi pean kui välismaalane täie rauaga keevitama (jutt on siis umbes 100 000 nokist aastas). kui see teine variant käiku läheb, matan oma mullassonkija ambitsioonid maha.
ja lapsed on päris koolis. nutt tuli peale kui ma peale esimest päeva avastasin, et nad tegelikult ka ôpivad seal. nutt selle pärast, et ma peaksin nad tegelikult esmaspäeval tagasi saatma reignbueni kooli, kus ka 7. klassi lapsed tähti vihikusse maalivad. nad on isegi pool kooliaastat juba kaotanud. jah, ma olen nôus nendega kokku 3-4 tundi päevas istuma, nagu eile ja täna istusime, ja koolitööd tegema, kui nad vaid järjele saaks. järgmine eesmärk on saada nad päris kooli, mitte päevaks nädalaks vaid päriseks. nad tulid esimesel päeval koolist koju nii ônnelikena ja teatasid, et nad tahavad sinna kooli jäädagi. arusaadav, martenil pole reignbueni koolis ühtegi omavanust ja ega nad palju reignbueni kooli lastega ju räägigi - pole ju ühist keelt, milles rääkida.
maria luges eile ôhtul kôva häälega norrakeelset Petsonit ja Findust. naeris ôigetel kohtadel ja teadis mitut sôna, mida mina ei teadnud. ma vôin öelda, et mu tütar räägib vabalt norra keelt. ma olen uhke.
