laukapuu ja tsiitsitaja

See ei ole aias kasvav ploomipuu. See puu on Eestis nii haruldane, et on lausa kaitse alla vôetud. Kuid mu kodulähedastel saartel leidub sed päris mitu tükki. Vôttis aega, et teada saada, mis selle nimi on ,sest isegi norrakad ei sanud mulle puu nime öelda, sest tegu pole nii tavalise puuga siin ka. Sirvisin siis raamatupoes ilusat suurte piltidega raamatut Norra marjad (norra keeles muidugi) ja seal ta oli. Slåpetorn, eesti keeli laukapuu - metsik ploom, mis kasvab nii Eesis kui Norras vaid rannikualadel. Taanis osatakse neid kibekaid marju rohkem hinnata, kuid siia on ta jôudnud hoopis Inglismaalt. R, kes esialgu kahtles, kas need marjad söödavadgi on, jôudis äratundmisele, et just laukapuust tegi tema isa sloe gini, ehk siis laukapuu marjad pannakse gini mitmeks ajaks ... ja maitstmise käigus jôutakse enne pôhjani kui jook tegelikult valmis on saanud.

Lindu nägime ka. Mingi tsiitsitaja raamatu pôhjal. Kuna pildistasin vastu valgust ja tegu oli noorlinnuga, jäi heast linnuramaatust hoolimata täpselt määramata, kellega tegu. Tahaks uskuda, et see li kuldtsiitsitaja (neid Eestis eriti ei kohta), mitte pôhjatsiitsitajaga (neid on liiga palju).

Aga muidu ... mônikord môjub 10 päeva lahusolekut ikka eriti hästi ja ma môtlesin välja, mida ma ôppima tahan minna! Ma vihkan kontoris laua taga istumist, see tapab vaimselt. Proovitud. Ma tahan midagi luua, näha oma töö tulemust,ringi liikuda ja seda, et kellegil on sellest kasu. Ja et ilus oleks. Praegu tundub imelik, et ma selle peale varem pole tulnud, eriti arvestades, et see ala on mind kogu aeg huvitanud - aiandus.

Hiljem Kohalikus tasuta lehes oli kuulutus, et ära anda vanad aiandusajakirjad.Täpselt see, mis mul vaja! Pidasin maha oma esimese täisnorrakeelse telefonivestluse ja minu kartusest hoolimata olin esimene helistaja. Nüüd olen 96 numbri Norsk Hage Tidend uhke omanik.