aed

sel nädalal olen ma tôelise naisena teinud tôelisi mehetegusid aias. liigutanud kaljusid ...khmm... kive kaljude peal, kaevanud, istutatunud, kujundanud, sôrmenukke kinnastest hoolimata verele tômmanud kive liigutades ja tulemus on ka ...olemas. homme, kui leian ehk sügiseselt allahindluselt môned odavad taimed, mis lepivad paari tunni päikesega päevas maja taga vastu kaljut, siis teen pildi ka ära sellest nurgast, mis nüüd on valmis. olen uhke. lôpuks ometi on mul aed, kus laamendada. tegelikult on aed palju öeldud, tegu on pika peenraga maja taga ja kôige sellega, mis peenrast ülespoole mööda kaljut jääb, pluss terass, kus saab kasvatata taimi vaid pottides. no midagi ikka. igatahes mulle meeldib. r on ka rahul. ta küll kahltustab, et esialgu järgmisesse aastasse plaanitud teod teen ma vaid sel sügisel selle pärast ära, et oma paberitega aiakujundajast ema impressida. tegelikult tuli mul lihtsalt inspiratsioon kolinal pähe - peale. need kolm mägisibulat, mis r-i eksist siin päranduseks jäid, on ka endiselt elus.