elu 50-aastasega

Mu kallim on nüüd viiskümmend. Pikad punased roosid köögilaual hakkavad tasapisi närtsima, pidu sai nädalavahetusel peetud, minupoolne kingitus tuleb suvel - SPA tuur Saaremaal. Ja siis juubel. Tegu ei olnud päris kindlasti klassikalise 50. juubeliga, kus sünnipäevalastele piinlikuse valmistamiseks tuletatakse meelde nende kôrget iga, kus rahvas istub magushapude nägude ümber laua ja kritiseerib vôi kiidab kolmekäigulist ôhtusööki ja laualb neid kohutavaid tuntud viisidel ja kodukootud sônadega laule juubilaride kiituseks.

Laupäevane pidu oli üks ägedamaid, fantastiline ôhkkond nagu selles kohas alati on, umbes 115 külalist, bänd ja palju nalja.  Tipp oli muidugi låveni-poiste korraldatud kostüümietteaste, RUne ja Ola tantsisid kahekesi YMCA järgi. Rune elas oma rolli nii sisse, et käis pärast külaliste vahelt ka oma suurepärasese kostüümis ja vôttis vastu komplimente oma ilusa tagumiku kohta (mitte et see mulle üllatus oleks).
Koju jôudsime pisut enne nelja, väsinud ja rahul. Ma olen uhke oma mehe  üle, ta on tôsine ja karm kui vaja, samas on tal väga mônus huumor ja ta vôib ka end lôdvaks lasta ja nautida nahkmüti ja vesti ja sädelevate liibuakte kombinatsiooni.
 Môtlesin, et kui mu mehel oli nii äge juubel, siis ei saa ju ometi teha igavaid pulmi ka.  Jah, väga palju sôltub ka külalistest, aga külalised on ju meil paljud samad, kes sünnipäevalgi. Nii et jah, me abiellume, järgmisel aastal. Siis on tema juba 51 ja mina pool aastat hiljem .... jippiii... 40.