vaikne harjumine. tema on kogemata kasutanud sônu, et "meil" pole kassi sööki ja "meie" paadikoht, mina olen tema juurde sôites teatanud, et tulen "koju".
tegelikult ei taha me koos elada, aga me oleme seda nüüd üle kuu aja teinud. lihtsalt. sest eraldi olla ei taha.varsti on mu tütar tagasi ja siis on môned asjad teisiti.
sel teisipäeval vôttia ta päeva vabaks, et lihtsalt minuga koos olla. perfektne päev. me ei teinud mitte midagi va et ma lubasn delfile loo valmis kirjutada ja tema sel ajal kaire ôuekiige juppe parandas. sôitsime ringi, jalutasime åsgårdstrandis ja sôime hvasseris blå brygges.

veel ilusam oli neljapäeva ôhtu kui me veetsime paadiga merel selle aasta ilusaimaid ôhtuid: meri. päike, krevetid, ôlu, kaks kallist inimest (kaire oli ka) ja väike ujumaskäik otse paadilst merre.
nüüd istun siin tema juures enne peole minekut ja ootan teda ja ta lapsi tacole. ma olen harjunud, et olen ta tüdruk. parimas môttes. maailm ümbre on nii habras, nii oslo tragöödiat kui eksi hulluksminekut arvestades, seda enam oskan hinnata, seda mis mul on. tegelikult on mul päris palju. terve maailm :)