kordan vana tõde. inspireerivad inimesed su ümber on suurim varandus. isegi kui nad ei tea, et nad inspireerivad. kahel viimasel korral bryggel käies on õnnestunud jutotsale saada kahevõõra inimesega, kes inspireerisid. esimene neist tekitas tundmuse et jah, me teeme kairega selle fotonäitues ära, teine aga tuletas meelde, kes ma tegelikult olen. ja siis piisabki vaid sellest et barricco viimast eesti keelde tõlgitud raamatut lugeda (see mees on tegelikult impressionistlik kunstnik, ainult et ta maalib sõnadega, võrratu lugemine) ja hakkadki rohkem märkama, märkad, mis pilguga saadab noor kutt kahte ilusat bussi astuvat türdukut, pakksu uhke hioakuga mustas kleidis tüdrukut tulipunase motorolleri seljas jne. neid kahte inimest ei pruugi ma kunagi enam näha aga minu jaoks olid nad õigel ajal õiges kohas. sellistel hetkedel elan.
nii ongi hea. nii ongi õige. nii olengi õnnelik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar